Detsembri kalender

4. detsember
Pühama Jumalaema templisse viimise püha.

Pühama Jumalaema templisse sisseviimine toimus säilinud pärimuse järgi järgmiselt.
Neitsi Maarja vanemad, õiged Joakim ja Anna, andsid tõotuse, et kui neil sünnib laps, pühendavad nad tema Jumala teenimisele.
Kui Pühamale Neitsile sai kolm aastat täis, otsustasid pühad vanemad oma lubadust täita. Nad kogusid kokku sugulased ja tuttavad, riietasid puhtaima Maarja parimatesse rõivastesse ning viisid ta pühalikke laule lauldes ja süüdatud küünlaid käes hoides Jeruusalemma templisse. Templisse viis viieteistkümnest kõrgest astmest koosnev trepp. Laps Maarja ei oleks ise saanud sellest trepist üles minna. Kuid niipea, kui ta pandi esimesele astmele, tõusis ta Jumala väe abil kiiresti kõikidest astmetest üles ja jõudis trepi tippu. Seejärel viis ülempreester Pühima Neitsi kõige pühamasse paika, kuhu inimestest sisenes vaid kord aastas ülempreester. Kõik templis viibinud inimesed imestasid selle erakordse sündmuse üle.

Puhas Neitsi viibis Jeruusalemma templis ja kasvas seal jumalakartlike neidude seltsis. Ta luges hoolega Pühakirja, tegeles käsitööga, palvetas pidevalt ning kasvas armastus Jumala vastu. Pühima Jumalaema Jeruusalemma templisse viimise mälestuseks on Püha Kirik iidsetest aegadest alates kehtestanud piduliku püha.

6. detsember.
Püha õigeusklik vürst Aleksander Nevski.
 

Püha õigeusklik suurvürst Aleksander Nevski sündis 30. mail 1220. aastal Pereslavl-Zalesski linnas.
See oli kõige raskem aeg Vene ajaloo jooksul: idast liikusid mongoli hordid ja läänest tungisid peale rüütliväed. Selles rasketunnis tõstis Jumala ettenägelikkus püha vürsti Aleksandri — suure sõdalase ja eestpalvetaja, pühendunu ning Vene maa rajaja — päästma Venemaad.
Kasutades Batu-khaani sissetungi ära, tungisid ristisõdijate väed isamaa piiridesse. Esimestena saabusid rootslased. Palju laevu jõudis Neevale jarl Birgeri juhtimisel. Püha Aleksander, kes polnud siis veel 20-aastanegi, palvetas kaua Püha Sofia kirikus. Peapiiskop Spiridon õnnistas püha vürsti ja tema sõjaväge lahinguks. Kirikust väljudes kinnitas Aleksander oma väge usust kantud sõnadega:
"Jumal ei ole väes, vaid tões. Mõni loodab relvadele, mõni hobustele, kuid meie hüüame appi Issanda, oma Jumala nime!"
Väikese väega ruttas vürst vaenlaste vastu. Selle Neeva jõel 15. juulil 1240 saavutatud võidu eest sai ta rahva seas nimeks Aleksander Nevski.
1241. aastal vallutas püha Aleksander välkkiire sõjaretkega tagasi vana Vene kindluse Koporje, ajades saksa rüütlid minema.
Ristisõdijad said täielikult purustatud. Püha Aleksandri nimi sai kuulsaks üle kogu Püha Venemaa.
Lääne piirid olid kindlalt kaitstud ning saabus aeg kindlustada Venemaa idast. Isa poolt pärandatud liitu Kuldhordiga — mis oli tollal hädavajalik uue hävitava kallaletungi ärahoidmiseks — tugevdas püha Aleksander edasi.
Neljas diplomaatiline sõit Sarai linna sai talle viimaseks. Tagasiteel, Vladimiri linna lähedale jõudmata, Gorodetsis, kloostris, andis vürst-pühak oma vaimu Issandale.

7. detsember.
Püha suurmärter Katariina.

Püha suurmärter Katariina oli Egiptuse Aleksandria valitseja Konstase tütar keiser Maximini (305–313) valitsusajal. Elades pealinnas – hellenistliku tarkuse keskuses –, sai Katariina erakordse ilu ja mõistuse kõrval ka suurepärase hariduse, õppides parimate antiikfilosoofide ja teadlaste teoseid. Noormehed impeeriumi kõige väljapaistvamatest peredest soovisid Katariina kätt, kuid ükski neist ei saanud tema väljavalituks.
Katariina ema, kes oli salaja kristlane, viis tütre nõu saamiseks oma vaimuliku isa juurde – püha vanakese juurde, kes elas palvetades eraklikult linna lähedal asuvas koopas. Kuulanud Katariinat, ütles vanake, et ta teab Noormeest, kes on temast kõiges üle. Taevaliku Peigmehe kuju äratas pühade neitsi hinges tulise soovi Teda näha. Tõde, mille poole tema hing püüdis, avanes talle. Lahkumisel andis vanake Katariinale ikooni Jumalaemast, kelle süles oli Jeesuslaps.
Sel ajal saabus Aleksandriasse paganlikule pidustusele ise keiser Maximini. Inimohvreid toodi – tules hukati Kristuse tunnistajaid, kes piinade kiuste Temast ei taganenud. Püha armastus märtrite vastu ja südamlik soov nende kannatusi leevendada ajendasid Katariinat minema tagakiusaja keisri Maximini juurde.
Oma nime öeldes tunnistas püha Katariina oma usku ainsasse tõelisse Jumalasse ja lükkas targalt ümber paganate eksimused. Maximini, kes kaotas lootuse Katariinat ümber veenda, üritas teda rikkuse ja kuulsuse lubadustega meelitada. Saanud vihase keeldumise, andis keiser käsu pühakut karmilt piinata ja seejärel vangikongi heita.
Püha Katariina jäi kindlaks oma truuduses Taevalikule Peigmehele – Kristusele – ja asetas palves Temale ise oma pea timuka mõõga alla. Püha Katariina säilmed viidi inglite poolt Siinai mäele.

17. detsember.
Püha suurmärter Barbara
 

Püha Barbara – meie eestkostja Taevas. Tema elulugu on tõelise usu eeskuju kõigile kristlastele, näidates õiget ja häbivaba lahkumist siitilmast. Õigeusklikud austavad pühasid kui eestkostjaid Taevas, kui palvetajaid Jumala ees ja kui Kristuses elatud elu eeskuju. Me pöördume oma palvetes pühakute poole. Paljud, sealhulgas püha suurmärter Barbara, on kannatanud ja talunud märtrisurma oma usu eest.
 

19. detsember
Püha piiskop Nikolai, Myra piiskop
 

Püha Nikolai, Müra Lüüki piiskop, sai tuntuks kui suur Jumala meelepärane teenija. Imelise abimehe ja kõigi tema poole pöördujate eestpalvetaja nimi on saanud kuulsaks üle kogu maailma, paljudes riikides ja rahvaste seas. 19. detsembril tähistatakse püha Nikolai lahkumise päeva Issanda juurde.

22. detsember
Õiglase Anna, Jumalaema eostamise päev

22.detsembril meenutab kirik õiglase Anna ja Kõigepüham Neitsi Maarja eostamist. See on kogu universumi rõõmupäev – päev, mil algas Jumalaema elu, maailma päästmise algus.

25. detsember
Püha Spiridon, Trimitunthi piiskop

Kiriku ajaloos austatakse pühak Spiridonit koos pühak Nikolaiga, Myra Lýkia peapiiskopiga. Tema säilmed asuvad Korfu saarel tema nime kandvas kirikus (välja arvatud parem käsi, mis asub Roomas).