 |
Oktobri kalender |
 |
1. oktoober
Pühak Eufrosiinia, Suzdalist

Pühak
Eufrosiinia, Suzdalist pärit vürstitar, sündis aastal 1212. Püha
ristimise kaudu sai ta nimeks Feodulia ning oli püha märtri,
Tšernigovi suurvürsti Miikaeli (mälestuspäev 20. septembril) vanim
tütar. Õigemeelne vürst Miikael ja tema abikaasa Teofania jäid kaua
lasteta ning külastasid sageli Kiievi-Petšerski kloostrit, kus nad
palusid Issandat neile lapsi kinkida. Jumala palvevastusena sündis
neile tütar – vürstitar Eufrosiinia.
Feodulia kasvas üles sügavas usus ja vagaduses. Ta oli kihlatud püha
õigemeelse vürsti Fjodoriga (+1233; mälestuspäev 5. juunil), kes oli
püha Aleksander Nevski vend. Kuid peigmees suri tema pulmapäeval.
Vürstitar jäi Suzdalisse naiskloostrisse, mis oli pühendatud
Jumalaema Rüü Asetamisele, ning võttis peagi mungapühitsuse nimega
Eufrosiinia, austades Aleksandriast pärit Eufrosiinia mälestust.
Veel noore nunnana paistis ta silma erakordse innukusega kloostrielu
reeglite täitmises, ületades oma kaasõdesid mõistuse kindluses,
vaimulikus küpsuses ja äärmuslikus karskuses. Askeedi juurde ilmus
Issand ise, käskides tal valvata ja püsida oma vaimulikus võitluses.
Rahvahulgad tulid kloostrisse, et kuulata püha Eufrosiinia õpetusi
armastusest, palvest, kuulekusest ja alandlikkusest. Sageli said
selliste vestluste järel paljud inimesed mungaks või nunnaks ning
alustasid innukamat teenimist Jumalale. Tema soovil jaotati
kloostriõed kaheks rühmaks: neitsid ja lesknaised. See aitas kaasa
õdede vaimulikule kasvule ja puhtuse säilitamisele. Pärast ülemabti
surma sai püha Eufrosiinia kloostri juhiks.
Eriilmutuses kuulutas Issand õnnistatud ülemabtiile ette tema isa
märtrisurma ning tatarlaste sissetungi Venemaale. Aastal 1238
tungisidki arvutud tatari-mongolite väed Vene riiki. Hävitades kõik
oma teel, jõudsid nad Suzdalini. Linn põletati ja purustati
täielikult, kuid püha Eufrosiinia klooster jäi tema palvete läbi
puutumatuks.
Püha Eufrosiinia lahkus Issanda juurde 25. septembril (8. oktoobril)
1250. aastal. Tema haua juures said usklikud jätkuvalt armuabi
erinevate haiguste tervendamiseks. 18. septembril (1. oktoobril)
1698. aastal viis Suzdalist pärit metropoliit Ilarion patriarh
Adrianuse õnnistusel läbi püha Eufrosiinia kanoniseerimise.

|
6. oktoober
Pühak Innocentius (Veniaminov), Moskva ja Kolomna metropoliit

Pühak Innocentius
(Veniaminov), Moskva ja Kolomna metropoliit (26.08.1797 –
31.03.1879), kanoniseeriti Vene Õigeusu Kiriku poolt 6. oktoobril
1977.
Ta sündis Irkutski piiskopkonna Anginski külas. Ameerika ja Siberi
apostlina kandis ta oma kuulutust “isegi ilmamaa ääreni”: Aljeuti
saartele (alates 1823. aastast), kuues kohalike hõimude murdes;
Sitka saarele (alates 1834. aastast), kološite keskele; Venemaa
kõige kaugematesse Kamtsatka piiskopkonna asulatesse (alates 1853.
aastast); korjakkide, tšuktšide ja tungusite hulka Jakuutia
piirkonnas (alates 1853. aastast) ning Põhja-Ameerikasse (1857.
aastal); samuti Amuuri ja Ussuuri piirkonda (alates 1860. aastast).
Suurema osa oma elust rändamisele pühendades tõlkis pühak
Innocentius aleuudi keelde Katekismuse ja Evangeeliumi ning kirjutas
1833. aastal selles keeles ühe õigeusu misjonitöö parima teose –
„Teejuht Taevariiki“. 1859. aastal kuulsid jakutid esmakordselt
Jumala Sõna ja jumalateenistust oma emakeeles.
Alustades oma apostlikku tööd kogudusepreestrina, lõpetas pühak
Innocentius selle Moskva esihierarhide katedril (5.01.1868 –
31.03.1879). Jumala tahtele kogu elu pühendununa jättis ta oma
järeltulijatele usu pärandi, osutades prohveti sõnadele: „Issand
juhib inimese samme.“

|
19. oktoober
Püha apostel Toomas

Püha apostel Toomas oli pärit Galilea linnast Pansadast ja tegeles
kalapüügiga. Kui ta kuulis Jeesus Kristuse evangeeliumi, jättis ta
kõik maha ja järgnes Talle. Apostel Toomas kuulub Püha
Kaheteistkümne hulka – Päästja 12 jüngri sekka.
Pühakirja tunnistuse järgi ei uskunud püha apostel alguses teiste
jüngrite juttu Jeesuse Kristuse ülestõusmisest. Kaheksandal päeval
pärast ülestõusmist ilmus Issand Toomale ja näitas talle oma haavu.
„Minu Issand ja minu Jumal!“ hüüdis püha apostel (Jh 20:28). „Toomas,
kes kord oli teistest apostlitest nõrgem usus,“ ütleb püha Johannes
Kuldsuu, „sai Jumala armu läbi neist kõige vapramaks, innukamaks ja
väsimatuks, nii et ta rändas oma kuulutusega pea kogu maailma,
kartmata kuulutada Jumala Sõna metsikutele rahvastele.“
Kiriku Pärimuse järgi rajas püha apostel Toomas kristlikke kirikuid
Palestiinas, Mesopotaamias, Parthias, Etioopias ja Indias.
Evangeeliumi kuulutuse kinnitas ta märtrisurmaga. Pärast seda, kui
ta pööras Kristuse poole ühe India linna Meliapori valitseja poja ja
abikaasa, heideti püha apostel vanglasse, kus ta talus piinu ning
lõpuks läbistati viie piigiga ja ta läks Issanda juurde.
Püha apostel Toomase säilmeid hoitakse Indias, Ungaris ja Athosel.
Tema nimega on seotud Araabia Jumalaema ikoon (6. september).
|
31.
oktoober
Püha apostel ja evangelist Luukas

KPüha apostel ja evangelist Luukas, pärit Süüria Antiookiast, kuulus
seitsmekümne apostli hulka, oli püha apostel Pauluse kaastööline
ning arst haritud kreeka keskkonnast. Kui ta kuulis Kristusest, tuli
Luukas Palestiinasse ja võttis seal tuliselt vastu päästva õpetuse
Issandalt eneselt. Seitsmekümne jüngri hulgas läkitas Issand Luuka
juba oma maise elu ajal esimesele kuulutusele Taevariigist. Pärast
Ülestõusmist ilmus Issand Jeesus Kristus püha Luukale ja Kleopale,
kes olid teel Emmausesse.
Apostel Luukas osales apostel Pauluse teisel misjonireisil ja
sellest ajast peale olid nad lahutamatud. Kui kõik kaastöölised olid
püha Pauluse hüljanud, jäi apostel Luukas temaga, jagades kõiki
evangeeliumikuulutuse vaevu. Pärast esiapostlite märtrisurma lahkus
püha Luukas Roomast ja rändas kuulutusega Ahhaiasse, Liibüasse,
Egiptusesse ja Thebaidasse. Linnas nimega Theba lõpetas ta oma maise
elu märtrisurmas.
Pärimus omistab talle ka esimesed Jumalaema ikoonid. „Sündinu Minust
ja Minu halastus olgu nende ikoonidega,“ ütles Kõigepuhtam Neitsi,
kui ta neid nägi.
Ta maalis ka pühade apostlite Peetruse ja Pauluse ikoone.
Evangeeliumi kirjutas ta aastatel 62–63 Roomas apostel Pauluse
juhendamisel. Püha Luukas väljendas oma teose eesmärki selgelt juba
esimestes salmides: ta kirjeldas võimalikult täielikult ja
kronoloogilises järjekorras kõike, mida kristlased teadsid Jeesusest
Kristusest ja Tema õpetusest, andes sellega kindla ajaloolise aluse
kristlikule lootusele. Ta uuris hoolikalt fakte, kasutas laialdaselt
Kiriku suulist pärimust ning Kõigepuhtama Neitsi Maarja jutustusi.
Teoloogilise sisu poolest erineb Luuka evangeelium eelkõige
õpetusega pääste üldisusest, mille Issand Jeesus Kristus on toonud,
ning evangeeliumi kuulutuse universaalsest tähendusest. Püha apostel
kirjutas samuti Apostlite tegude raamatu aastatel 62–63 Roomas.
Apostlite teod, olles Neljaevangeeliumi jätk, jutustab pühade
apostlite töödest ja tegudest pärast Päästja taevaminemist.
Jutustuse keskmes on Apostlite kogu (51. aasta pärast Kristuse sündi),
mis kujutab endast kiriku aluslikku sündmust. Raamatu teoloogiline
põhisõnum on eelkõige Püha Vaimu majapidamine, mis teostub Issand
Jeesus Kristuse rajatud Kirikus.
|
|