Oktobri kalender

1. oktoober
Pühak Eufrosiinia, Suzdalist
 

Pühak Eufrosiinia, Suzdalist pärit vürstitar, sündis aastal 1212. Püha ristimise kaudu sai ta nimeks Feodulia ning oli püha märtri, Tšernigovi suurvürsti Miikaeli (mälestuspäev 20. septembril) vanim tütar. Õigemeelne vürst Miikael ja tema abikaasa Teofania jäid kaua lasteta ning külastasid sageli Kiievi-Petšerski kloostrit, kus nad palusid Issandat neile lapsi kinkida. Jumala palvevastusena sündis neile tütar – vürstitar Eufrosiinia.
Feodulia kasvas üles sügavas usus ja vagaduses. Ta oli kihlatud püha õigemeelse vürsti Fjodoriga (+1233; mälestuspäev 5. juunil), kes oli püha Aleksander Nevski vend. Kuid peigmees suri tema pulmapäeval. Vürstitar jäi Suzdalisse naiskloostrisse, mis oli pühendatud Jumalaema Rüü Asetamisele, ning võttis peagi mungapühitsuse nimega Eufrosiinia, austades Aleksandriast pärit Eufrosiinia mälestust.
Veel noore nunnana paistis ta silma erakordse innukusega kloostrielu reeglite täitmises, ületades oma kaasõdesid mõistuse kindluses, vaimulikus küpsuses ja äärmuslikus karskuses. Askeedi juurde ilmus Issand ise, käskides tal valvata ja püsida oma vaimulikus võitluses. Rahvahulgad tulid kloostrisse, et kuulata püha Eufrosiinia õpetusi armastusest, palvest, kuulekusest ja alandlikkusest. Sageli said selliste vestluste järel paljud inimesed mungaks või nunnaks ning alustasid innukamat teenimist Jumalale. Tema soovil jaotati kloostriõed kaheks rühmaks: neitsid ja lesknaised. See aitas kaasa õdede vaimulikule kasvule ja puhtuse säilitamisele. Pärast ülemabti surma sai püha Eufrosiinia kloostri juhiks.
Eriilmutuses kuulutas Issand õnnistatud ülemabtiile ette tema isa märtrisurma ning tatarlaste sissetungi Venemaale. Aastal 1238 tungisidki arvutud tatari-mongolite väed Vene riiki. Hävitades kõik oma teel, jõudsid nad Suzdalini. Linn põletati ja purustati täielikult, kuid püha Eufrosiinia klooster jäi tema palvete läbi puutumatuks.
Püha Eufrosiinia lahkus Issanda juurde 25. septembril (8. oktoobril) 1250. aastal. Tema haua juures said usklikud jätkuvalt armuabi erinevate haiguste tervendamiseks. 18. septembril (1. oktoobril) 1698. aastal viis Suzdalist pärit metropoliit Ilarion patriarh Adrianuse õnnistusel läbi püha Eufrosiinia kanoniseerimise.
 

6. oktoober
Pühak Innocentius (Veniaminov), Moskva ja Kolomna metropoliit
 

Pühak Innocentius (Veniaminov), Moskva ja Kolomna metropoliit (26.08.1797 – 31.03.1879), kanoniseeriti Vene Õigeusu Kiriku poolt 6. oktoobril 1977.
Ta sündis Irkutski piiskopkonna Anginski külas. Ameerika ja Siberi apostlina kandis ta oma kuulutust “isegi ilmamaa ääreni”: Aljeuti saartele (alates 1823. aastast), kuues kohalike hõimude murdes; Sitka saarele (alates 1834. aastast), kološite keskele; Venemaa kõige kaugematesse Kamtsatka piiskopkonna asulatesse (alates 1853. aastast); korjakkide, tšuktšide ja tungusite hulka Jakuutia piirkonnas (alates 1853. aastast) ning Põhja-Ameerikasse (1857. aastal); samuti Amuuri ja Ussuuri piirkonda (alates 1860. aastast).
Suurema osa oma elust rändamisele pühendades tõlkis pühak Innocentius aleuudi keelde Katekismuse ja Evangeeliumi ning kirjutas 1833. aastal selles keeles ühe õigeusu misjonitöö parima teose – „Teejuht Taevariiki“. 1859. aastal kuulsid jakutid esmakordselt Jumala Sõna ja jumalateenistust oma emakeeles.
Alustades oma apostlikku tööd kogudusepreestrina, lõpetas pühak Innocentius selle Moskva esihierarhide katedril (5.01.1868 – 31.03.1879). Jumala tahtele kogu elu pühendununa jättis ta oma järeltulijatele usu pärandi, osutades prohveti sõnadele: „Issand juhib inimese samme.“

19. oktoober
Püha apostel Toomas
 

Püha apostel Toomas oli pärit Galilea linnast Pansadast ja tegeles kalapüügiga. Kui ta kuulis Jeesus Kristuse evangeeliumi, jättis ta kõik maha ja järgnes Talle. Apostel Toomas kuulub Püha Kaheteistkümne hulka – Päästja 12 jüngri sekka.
Pühakirja tunnistuse järgi ei uskunud püha apostel alguses teiste jüngrite juttu Jeesuse Kristuse ülestõusmisest. Kaheksandal päeval pärast ülestõusmist ilmus Issand Toomale ja näitas talle oma haavu. „Minu Issand ja minu Jumal!“ hüüdis püha apostel (Jh 20:28). „Toomas, kes kord oli teistest apostlitest nõrgem usus,“ ütleb püha Johannes Kuldsuu, „sai Jumala armu läbi neist kõige vapramaks, innukamaks ja väsimatuks, nii et ta rändas oma kuulutusega pea kogu maailma, kartmata kuulutada Jumala Sõna metsikutele rahvastele.“
Kiriku Pärimuse järgi rajas püha apostel Toomas kristlikke kirikuid Palestiinas, Mesopotaamias, Parthias, Etioopias ja Indias. Evangeeliumi kuulutuse kinnitas ta märtrisurmaga. Pärast seda, kui ta pööras Kristuse poole ühe India linna Meliapori valitseja poja ja abikaasa, heideti püha apostel vanglasse, kus ta talus piinu ning lõpuks läbistati viie piigiga ja ta läks Issanda juurde.
Püha apostel Toomase säilmeid hoitakse Indias, Ungaris ja Athosel. Tema nimega on seotud Araabia Jumalaema ikoon (6. september).

31. oktoober
Püha apostel ja evangelist Luukas

KPüha apostel ja evangelist Luukas, pärit Süüria Antiookiast, kuulus seitsmekümne apostli hulka, oli püha apostel Pauluse kaastööline ning arst haritud kreeka keskkonnast. Kui ta kuulis Kristusest, tuli Luukas Palestiinasse ja võttis seal tuliselt vastu päästva õpetuse Issandalt eneselt. Seitsmekümne jüngri hulgas läkitas Issand Luuka juba oma maise elu ajal esimesele kuulutusele Taevariigist. Pärast Ülestõusmist ilmus Issand Jeesus Kristus püha Luukale ja Kleopale, kes olid teel Emmausesse.
Apostel Luukas osales apostel Pauluse teisel misjonireisil ja sellest ajast peale olid nad lahutamatud. Kui kõik kaastöölised olid püha Pauluse hüljanud, jäi apostel Luukas temaga, jagades kõiki evangeeliumikuulutuse vaevu. Pärast esiapostlite märtrisurma lahkus püha Luukas Roomast ja rändas kuulutusega Ahhaiasse, Liibüasse, Egiptusesse ja Thebaidasse. Linnas nimega Theba lõpetas ta oma maise elu märtrisurmas.
Pärimus omistab talle ka esimesed Jumalaema ikoonid. „Sündinu Minust ja Minu halastus olgu nende ikoonidega,“ ütles Kõigepuhtam Neitsi, kui ta neid nägi.
Ta maalis ka pühade apostlite Peetruse ja Pauluse ikoone. Evangeeliumi kirjutas ta aastatel 62–63 Roomas apostel Pauluse juhendamisel. Püha Luukas väljendas oma teose eesmärki selgelt juba esimestes salmides: ta kirjeldas võimalikult täielikult ja kronoloogilises järjekorras kõike, mida kristlased teadsid Jeesusest Kristusest ja Tema õpetusest, andes sellega kindla ajaloolise aluse kristlikule lootusele. Ta uuris hoolikalt fakte, kasutas laialdaselt Kiriku suulist pärimust ning Kõigepuhtama Neitsi Maarja jutustusi.
Teoloogilise sisu poolest erineb Luuka evangeelium eelkõige õpetusega pääste üldisusest, mille Issand Jeesus Kristus on toonud, ning evangeeliumi kuulutuse universaalsest tähendusest. Püha apostel kirjutas samuti Apostlite tegude raamatu aastatel 62–63 Roomas. Apostlite teod, olles Neljaevangeeliumi jätk, jutustab pühade apostlite töödest ja tegudest pärast Päästja taevaminemist.
Jutustuse keskmes on Apostlite kogu (51. aasta pärast Kristuse sündi), mis kujutab endast kiriku aluslikku sündmust. Raamatu teoloogiline põhisõnum on eelkõige Püha Vaimu majapidamine, mis teostub Issand Jeesus Kristuse rajatud Kirikus.