Augusti kalender

2. august
Püha prohvet Eelija
 

Püha prohvet Eelija — üks suurimaid prohveteid — sündis Tishbes umbes 900 aastat enne Jumala Sõna lihaks saamist. Juba nooruses pühendas Eelija end Ainsale Jumalale, asus elama kõrbe ja elas ranget paastuelu, sügavas jumalamõtiskluses ja palves.
Sel ajal oli Iisraeli rahvas loobunud esiisade usust, hülgas Ainsa Jumala ja kummardas paganlikke ebajumalaid. Ebajumalateenistust toetas eriti kuningas Ahab'i abikaasa, paganlanna Iisebel. Baali kummardamine viis iisraellased täieliku moraalse allakäiguni.

Oma rahva hukku nähes hakkas prohvet Eelija noomima kuningas Ahabit jumalakartmatuse pärast, kutsudes teda meelt parandama ja pöörduma Tõelise Jumala poole. Kuningas aga ei kuulanud teda. Siis kuulutas prohvet Eelija talle, et karistuseks ei tule maa peale kolme aasta jooksul ei vihma ega kastet, ja põud lõppeb alles tema palve peale. Ja tõepoolest, saabuski suur põud ja nälg kogu maal.
Issand läkitas prohvet Eelija Sareptasse Siidoni piirkonnas vaese lesknaise juurde, kes koos oma lastega kannatas ja ootas näljasurma. Prohveti palve peale valmistas ta viimase peotäie jahu ja tilga õliga temale koogikese. Siis, prohvet Eelija palve kaudu, ei lõppenud naise kodus jahu ega õli kogu näljaaja jooksul.
Oma palve jõuga tegi suur prohvet veel ühe ime – ta äratas ellu selle lesknaise surnud poja.

Kolm aastat kestnud põua järel läkitas Armuline Issand prohveti kuningas Ahabile, et lõpetada see nuhtlus. Eelija hakkas paluma vihma pärast. Tema palve peale avanes taevas ja sadas rohket vihma, mis kastis janust maad.
Kuningas Ahab mõistis oma eksimust ja kahetses oma patte, kuid tema naine Iisebel ähvardas tappa Jumala prohveti. Prohvet Eelija põgenes kuningriigist. Talle ilmus Issanda ingel, kinnitas teda toiduga ja käskis minna pikale teekonnale.
Nelikümmend päeva ja ööd rändas prohvet Eelija, kuni jõudis Hoorebi mäele ja elas seal koopas. Oma tulise püha kiivuse tõttu Jumala au eest võeti prohvet Eelija elusalt taevasse tulise vankriga.

5. august
Jumalaema ikoon „Kõigi leinajate Rõõm” (vaskmüntidega)

Jumalaema ikoon „Kõigi leinajate Rõõm” (vaskmüntidega) sai kuulsaks 1888. aastal Peterburis, kui kohutava äikese ajal lõi välk kabelisse, kuid selles asunud Pühima Jumalasünnitaja püha ikoon jäi puutumata; ikooni külge kleepusid vaid väikesed vaskmündid, mis olid selle ees maas. Kabeli asemele ehitati 1898. aastal kirik.
Paljude imede tunnistajaks on saanud palved selle ikooni ees.
Alates 1991. aastast tegutseb kabel kirikuna „Kõigi leinajate Rõõm” ikooni auks ning kuulub Püha Kolmainsuse Zelenetski kloostri allasutusena. Tänu kloostri ülema ja vendade pingutustele on kirik taastatud.
 

Ikoonikapp

Jumalaema ikooni "Kõigi kurbuse rõõm" auks ehitatud kirik, Peterburi

19. august
Issanda ja meie Päästja Jeesuse Kristuse Muutmise püha
 

Issanda ja meie Päästja Jeesuse Kristuse Muutmise püha kuulub kaheteistkümne suure kirikupüha hulka ning seda tähistab Õigeusu Kirik 6. (19.) augustil. Selle püha tähistamise ajalugu algab 4. sajandist, kui püha keisrinna Helena lasi Tabori mäele ehitada templi, mis oli pühendatud sellele sündmusele. Märkimisväärne on, et sel päeval toimub jumalateenistus valgetes rüüdes, mis sümboliseerivad jumalikku valgust.
Pärast vestlust Ristist ja Oma Kuningriigi hiilgusest muutus Jeesus Kristus oma jüngrite Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ees, et ilmutada neile taevast vaimulikku kirkust, mis järgneb ajutistele kannatustele. Tema pale säras nagu päike ja Tema rõivad muutusid valgeks nagu valgus. Tuleb märkida, et kolm evangelisti kirjeldavad seda sündmust täiesti ühtemoodi.
Issanda Muutmise püha kaudu tunnistab ja ülistab Kirik pidulikult Jumalikkuse ja inimlikkuse ühendust Jeesuses Kristuses. Oma Muutmisega soovis Issand kaitsta oma jüngreid meeleheite eest ja tõsta neid kõrgema lootuse juurde keset katsumusi, mis neid maailmas ees ootasid.
Selle püha eripära on see, et sel päeval õnnistatakse viinamarju ja esimesi vilju. Venemaal, kus viinamarjad ei kasva, õnnistatakse sel päeval õunu. Venemaal toodi spetsiaalselt selleks päevaks õunu vankritega, ja iga vähegi jõukas inimene pidas oma kohuseks jagada vilju vaestele ja haigetele.
 

28. august
Õnnistatud Neitsi Maarja Uinumine

 

28. augustil (uue kalendri järgi) tähistab Vene Õigeusu Kirik meie Kõigepühama Jumalasünnitaja ja Alati Neitsi Maarja Uinumise püha. Jumalaema uinumise püha on pühendatud sündmusele, mida Piibel ei kirjelda, kuid millest on teada Kiriku Pärimuse kaudu.
Pärast Jeesuse taevaminemist jäi Kõigepüha Jumalaema apostel Johannese hoole alla. Kui kuningas Heroodes alustas kristlaste tagakiusamist, lahkus Jumalaema koos Johannesega Efesosse ja elas seal tema vanemate majas.
Seal palvetas Ta pidevalt, et Issand võtaks Ta peatselt enda juurde. Ühe sellise palve ajal, mida Jumalaema pidas Kristuse taevaminemise paigas, ilmus Talle peaingel Gabriel ja kuulutas, et kolme päeva pärast lõpeb Tema maine elu ning Issand võtab Ta enda juurde.

Enne lahkumist soovis Kõigepüha Neitsi Maarja näha kõiki apostleid, kes sel ajal olid juba erinevatesse paikadesse laiali läinud, kuulutamaks kristlikku usku. Ometi täitus Jumalaema soov: Püha Vaim kogus imeliselt apostlid Jumalaema sängi ümber, kus Ta palvetas ja ootas oma maise elu lõppu. Päästja ise laskus inglite saatel Tema juurde, et võtta Tema hing endaga.

Pärast uinumist viisid apostlid Kõigepüha Neitsi puusärgi tema ihu jäänustega Getsemani aeda ja matsid Ta sinna kaljuhauda, mille sissepääsu nad kividest kinni rullisid. Pärast matmist jäid apostlid veel kolmeks päevaks haua juurde palvetama. Apostel Toomas, kes matusele hilines, oli väga kurb, et ta ei saanud Jumalaema säilmetele au anda. Seepärast avasid apostlid haua sissepääsu, et Toomas saaks kummardada Jumalaema ihu jäänuste ees. Kui nad aga haua avasid, leidsid nad sealt tühjuse — Jumalaema ihu polnud seal enam. Nii veendusid nad Tema imelises ihu taevassevõtmises.