Märtsi kalender

2. märts
Püha piiskopmäter Jermogen

Püha piiskopmäter Jermogen oli pärit Doni kasakatest. Ta oli preester Kaasani linnas, teenides seal püha Nikolausele pühendatud kirikus. Peagi võttis ta vastu mungapühitsuse ning alates 1589. aastast sai temast esimene Kaasani metropoliit.
Pühima patriarhi teenistuse ajal Kaasanis leidis aset Jumalaema imettegeva Kaasani ikooni ilmumine ja leidmine 1579. aastal. Olles veel preester, kandis ta toonase Kaasani piiskopi Jeremia õnnistusel vastleitud ikooni leidmiskohast püha Nikolause kirikusse. Suurepärase kirjanikuandega pühak kirjutas 1594. aastal ise loo imettegeva ikooni ilmumisest ja selle kaudu toimunud imedest.
Tänu erakordsetele kirikliku juhi omadustele ülendati metropoliit Jermogen piiskoppide kogu otsusega Moskva Uspenski katedraalis patriarhi troonile.
Patriarh Jermogeni tegevus langes Vene riigi jaoks keerulisele ajale – vale-Dmitri ja Poola kuninga Sigismund III sissetungi perioodi. Ülipühitsetud patriarh pühendas kõik oma jõud Kirikule ja Isamaale. Patriarh Jermogen saatis linnadesse ja küladesse kirju, kutsudes Vene rahvast üles vabastama Moskvat vaenlastest ja valima seadusliku Vene tsaari. Poolakad koos vene reeturitega kukutasid patriarh Jermogeni sunniviisiliselt tema ametikohalt ja vangistasid ta Chudovi kloostrisse. Üle üheksa kuu kannatas ta karmides vangistustingimustes ning 17. veebruaril 1612 suri ta nälja tõttu märtrisurma.
Püha Jermogeni säilmed maeti Chudovi kloostrisse, kuid 1654. aastal viidi need üle Moskva Uspenski katedraali. Patriarh Jermogen kanoniseeriti pühakuks 12. mail 1913. aastal.

8. märts
Õndsa Matrona (Nikonova) Moskvalanna mälestuspäev
 

Õnnis Matrona sündis 1885. aastal vaeses talupojaperes neljanda lapsena. Juba enne tema sündi otsustasid vanemad anda tulevase lapse lastekodusse – neil polnud raha tema ülalpidamiseks. Kuid Matrona ema nägi unes lindu, kellel oli inimnägu ja suletud silmad ning kes istus talle õlale. Naine pidas seda märgiks ega andnud last ära. Mõne aja pärast sündis tüdruk, kellel olid sündides silmalaud kinni kasvanud. Ta jäi perekonda.
Kui preester kastis väikese Matrona ristimisvette, tõusis veest laeni aur või suitsusammas, mille päritolu jäi seletamatuks. Preester ütles: „Olen ristinud palju lapsi, kuid midagi sellist näen esimest korda. See laps saab pühaks.“
17-aastaselt kaotas Matrona võime käia. Sellest ajast alates võttis ta inimesi vastu istudes. 1925. aastal kolis ta Moskvasse, kuna tema vennad astusid Kommunistlikku Parteisse ega soovinud elada koos õndsa õega. Pealinnas pidi Matrona elama juhuslikes paikades ja pidevalt ümber kolima, sest miilits otsis teda taga.

Matrona aitas isegi neid, keda oleks võinud pidada tema vaenlasteks. Kord tuli tema juurde miilitsatöötaja, et ta arreteerida, kuid püha naine soovitas tal kohe koju minna, kuna seal oli juhtunud õnnetus. Mees kuulas teda ning jõudis õigel ajal, et päästa oma naine põlevast majast. Pärast seda keeldus ta kindlalt Matronat arreteerimast.
Õnnis Matrona suri 1952. aastal. Surma eel tunnistas ta preestrile, et kardab surma, ja palus end matta Moskva Taanieli kalmistule kiriku lähedale, et „kuulda jumalateenistust“. Moskva õigeusu kirik kuulutas ta 2004. aastal pühakuks.

16. märts
Püha Gregorios Palamas
 

Ta sündis 1296. aastal Väike-Aasias. Aastal 1336 pühendus ta Püha Sabbase skitis teoloogilistele töödele, mida jätkas kuni elu lõpuni. 27. mail 1341 kinnitas Konstantinoopoli kirikukogu püha Gregorios Palamase õpetuse (vastu munga Barlaami ketserlust), et paastu ja palve läbi valgustab Issand usklikke oma loomuliku, kuid loomuülese armuvalgusega – samasugusega, millega Ta säras Taabori mäel.
1344. aastal arreteeris patriarh Joannes XIV Kalekas, kes toetas Barlaami õpetust, püha Gregoriost ja heitis ta vanglasse. 1347. aastal, pärast Joannes XIV surma, vabastati püha Gregorios ja ülendati Thessaloniki peapiiskopiks. Ühel tema reisidest Konstantinoopolisse sattus Bütsantsi galeer türklaste kätte, ning aasta jooksul müüdi püha meest erinevatesse linnadesse orjaks. Alles kolm aastat enne oma surma jõudis ta tagasi Thessalonikisse.
Ta lahkus rahus Issanda juurde 14. novembril 1359.
 

22. marts
Nelikümmend Sebaste märtrit

Aastal 313 allkirjastas keiser Constantinus Suur seaduse usuvabaduse kohta. Tema kaasvalitseja keiser Licinius kirjutas samuti sellele alla, kuid tema valdustes jätkusid kristlaste tagakiusamised. Umbes aastal 320 asus Rooma sõjavägi Armeenia Sebastias. Sõjaväes oli 40 Kapadookiast (tänapäeva Türgi territooriumil) pärit kristlasest sõdalast. Väepealik Agrikola sundis neid ebajumalatele ohverdama, kuid sõdalased keeldusid.
Seejärel arreteeriti sõdalased ning viidi köidetuina Sebastia linna lähedal asuva järve äärde. Oli talv ja õhtu. Märtrid jäeti alasti jäätunud järve peale seisma. Kohutav külm halvatas pühade märtrite liikmed ning nad hakkasid jäätuma. See piin oli eriti raske, sest järve kaldale oli pandud soe saun, et neid kiusatusse viia. Kes soovis oma elu päästa, pidi vangivalvurile teatama, et ta on Kristusest lahti öelnud, ja ta võis seejärel saunas soojeneda. Kogu öö talusid sõdalased vapralt pakast, julgustades üksteist ja lauldes pühi hümne Jumalale.
Kui piinajad mõne aja pärast tagasi tulid, nägid nad, et kristlastest sõdalased polnud mitte ainult külmumise tõttu surnud, vaid näisid olevat isegi soojenenud. Siis lõid piinajad haamritega nende sääreluud puruks ja viskasid nad tulle, seejärel aga viskasid nende söestunud luud jõkke.
Kolm päeva hiljem ilmusid märtrid Sebastia piiskopile Peetrusele ja rääkisid oma kangelaslikust ohvrist. 40 märtri mälestuspäev kuulub austatuimate kirikupühade hulka.

 

23. märts
Ristimiskummardamise nädal

„Sinu ristile me kummardame, Valitseja, ja Sinu püha
Ülestõusmist me ülistame ja kiidame.“ Täna, Suure Paastu keskel, kummardame me eriliselt meie päästevahendi – Ausa ja Eluandva Issanda Risti – ees. Risti tuuakse kiriku keskele, kõikides kirikutes üle kogu maailma kummardatakse ja suudeldakse seda. Me meenutame meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatusi ja eelaimame Issanda Ülestõusmist.
 

30. märts
Püha Johannes Klimakos

Pärimuse järgi sündis püha Johannes umbes 570. aastal pühade Ksenofoni ja Maria peres. 16-aastaselt tuli ta Siinai kloostrisse, kus ta nelja aasta pärast mungaks pühitseti ning veetis 19 aastat vanem Martyriuse juhendamisel.
Ühel päeval külastasid nad püha Johannes Savvaidalast, kes tõusis, pesi Johannese jalad ja suudles tema kätt. Kui nad lahkusid, küsis püha Johannese õpilane, miks ta nii tegi. Vana mees vastas: „Usu mind, laps, ma ei tea, kes see noormees on, kuid ma tervitasin Siinai kloostri tulevast igumeeni ja pesin tema jalad.“ Ava Stratigos ennustas, et Johannesest saab suur vaimulik valgus.
Suurte vanemate sõnad täitusid. 35-aastaselt lahkus püha Johannes erakuna Siinai mäe jalamil asuvasse kõrbesse. Ta veetis seal 40 aastat alandlikult ja vagalt palvetades ning raamatuid kirjutades. 75-aastaselt valiti ta Siinai kloostri igumeeniks.
Raifa kloostri igumeni palvel kirjutas ta kuulsa teose „ Vooruste redel“, kus avas 30 astet vaimse täiuslikkuse poole tõusmiseks. Selle teose eesmärk on näidata, et pääsemine nõuab inimeselt eneseohverdust ja pühendunud pingutusi. „Redeli“ astmed on tee täiuslikkuse poole, mis saavutatakse järk-järgult, et inimene võiks läheneda Taevariigile.
Neli aastat juhtis püha Johannes kloostrit, kuid seejärel taandus taas üksindusse ja vaikusesse. Ta lahkus siit ilmast 649. aastal.